Uurisime AS Lääne Raudtee juhatuse liikme Rein Riisalu käest, mis töid on Riisipere-Turba raudteelõigu taastamisega seoses tehtud. Samuti võtsime ka kokku vahepeal selle projektiga toimunu.
Selle aasta aprillis tekkis vaidlus riigi ja Läänemaa ettevõtjatega raudtee muldkeha üle ning mingi kohtusse. Mis on sellest kohtuvaidlusest tänaseks saanud?
Kohus ei ole praegu veel välja kuulutanud, millal on kohtuistung. Ajalooliselt on see vanem vaidlus. Tegelikult jääb see eelmise aasta teise poolde.
Üks advokaadibüroo avaldas arvamust, et see raudteetamm kuulub juba riigile ja teine advokaadibüroo on seisukohal, et see ei saa kuidagi riigile kuuluda. 1997. aastal müüs raudtee koos selle juurde kuuluvaga raudteetammiga eraettevõtjale erastamisprotsessi käigus.
Kuidas omandiküsimus laheneb Haapsalu raudteetammi osas, peab kohus võtma seisukoha. Minu teada on seis see, et kohus pole istungit välja kuulutanud.
Aprillis jõudis Riisipere-Turba raudteelõigu taastamine teise etappi. Mida see teine etapp endast täpsemalt kujutab?
Aprillis on selles mõttes oluline samm, et Läänemaa omavalitsused (st Haapsalu linn, Lääne-Nigula Vald ja Vormsi Vald), kes on SA Läänemaa asutajad ja rahastajad leidsid, et Haapsalu raudtee arendusega tuleb liikuda edasi. Seal on kaks olulist põhjust.
Esimene põhjus on see, et Vabariigi Valitsus tegi otsuse ja Eesti Raudteele kohustuseks rajada raudtee Riisiperest Turbani. Kuid ei ole tehtud ühtegi otsust, et seda reaalselt Turbast edasi Haapsalu poole viia. Tekkinud on paradoksaalne olukord, kus tegelikult tuleks kulutada võrdlemisi vähe raha aga teha selliseid töid, mis võtavad vähe aega. Näiteks keskkonnamõjude hindamine. Kui ühel hetkel tuleb otsus teise etapi rahastamise peale, siis saaks võimalik kiiresti edasi liikuda.
Kui esimese etapi otsus tuli teatas Eesti Raudtee kohe alguses, et neil läheb ligi kolm aastat aega, et seda raudteelõiku tegema hakata.
Läänemaa kogukond on näinud seda, et kui ise panustada ja teha ära need tööd, mis võtavad aega, siis me aitame sellega raudteed reaalselt Haapsalule ja Rohukülale lähemale.
Teine põhjus on see, et see sama eelmine küsimus, mis puudutas kohtuvaidlust eraettevõtjate ja riigi vahel raudteetammi osas on loonud selle olukorra, kus eraettevõtja on tõmmanud ennast tagasi. Pannud ennast ootavasse seisu.
Eraettevõtja ütles väga selgelt välja, et olukorras, kus riik on kümme aastat öelnud, et me ei pea seda raudteed oluliseks, me ei tee seda. Eraettevõtja ütles, et me teeme selle ise samadel tingimustel nagu käib muu reisirongiliikluse opereerimine Eestis. Siis riik ütleb, et nüüd me hakkame seda tegema.
Selles olukorras on eraettevõtjale väga keeruline öelda tehke jätkuvalt kulutusi, tehke arendustöid, olukorras, kus te mitte midagi tagasi ei saa. Praeguse seisuga ei ole eraettevõtja mitte ühtegi eurot tagasi saanud nendest investeeringutest, mis üle kolme aasta on tehtud.
Arusaadavalt on erainvestorite poolt võetud positsioon, et vaatame, kuidas kohtuvaidlused lahenevad, milline on meie õiguskaitse.
Aga öeldud on SA Läänemaa’l ei ole täna eraettevõtjate raha, seal on ainult avaliku sektori raha. On võtnud initsiatiivi enda kanda ja on leidnud eelkõige Haapsalu linna ja Lääne-Nigula Valla eelarvest vahendeid, et teha selliseid töid, mis on seotud Ellamaal raudtee ja maantee ristumiste lahendamisega. Või näiteks selline töö, mis on Rõuma küla ja Risti juures, kus on tellitud arheoloogilised kaevamistööd eeluuringu näol. Muinsuskaitse amet näeb ette, et seal tuleks selliseid töid teha. Teada saada, kas seal on selliseid muistendeid, mille välja kaevamine võiks takistada raudtee ehitust.
Kui tihedat koostööd teevad omavahel Eesti Raudtee ja Lääne Raudtee selle raudteelõigu valmimise nimel?
Riisipere-Turba lõigul on täna selgelt jämedam köie ots Eesti Raudtee käes. Aasta tagasi oli see seis, kus Lääne Raudteel oli rohkem spetsiifilisemaid teadmisi selle piirkonna eripärade kohta. Siis täna on kindlasti Eesti Raudtee oma teadmistega mööda läinud.
Need materjalid, mis omal ajal Lääne Raudtee tellis ja loodud sai on Eesti Raudteele üle antud. Näha on, et Eesti Raudtee kasutab neid reaalselt.
Ma olen täiesti kindel Eesti Raudtee poolt lubatud 2019 sügisel rong Riisipere-Turba liinil sõidab. Nad omalt poolt püsivad graafikus. Samuti, et nad tagavad selle, mis nii nende kui ka poliitikute poolt on inimestele lubatud.
Millised on järgmised etapid Riisipere-Turba raudteelõigu ja ka Riisipere-Rohuküla lõigu valmimisel?
Riisipere-Turba lõigul on hetkel eelprojektid, mis peaks juba valmis olema ja järgmise asjana on hanked. Kontaktvõrgu ja ehitushanked. Samamoodi peaksid tulema ka mullatööde hanked. Sellel lõigul suuri takistusi enam olla ei saa.
Keskkonnamõjude hindamise protsess sai korrektselt läbi tehtud. Selgus see, mis meile oli varem teada, et positiivseid tegureid on nii palju rohkem, et isegi võimalikud negatiivsed tegurid, mis võivad raudtee rajamisega seoses tekkida on nii väike, et see ei sea takistusi.
Kui varem on juttu olnud sellest, et seda raudteed on võimalik kiiremini taastada, siis tegelikult oleks võinud juba aasta tagasi neid samu hankeid välja kuulutada ja 2018 rong sõita.
