Käesolev aasta on lõppemas ning otsustasime teha SA Läänemaa Raudteeprogrammi direktori Rein Riisaluga Haapsalu raudtee aasta kokkuvõtvat intervjuud. Teemadeks tulid nii Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti raudteelõikude projekteerimistööd kui ka Haapsalu raudteejaamas tegutsev raudtee- ja sidemuuseumi välieksponaadid.
Viimati kui teiega poolaastat tagasi kevadel kohtusime kohtusime oli Haapsalu raudtee tulevik veidi ebaselge koroonaviiruse tõttu nüüd aga tundub, et raudtee liigub järjest enam ja suurema kiirusega Haapsalu poole?
Tegelikult see suurplaan, mis on nüüd viimased aastad olnud alustada raudtee projekteerimisega Rohukülani on töös. Liigub see selles graafikus, et 2021. aasta lõpuks võiksid olla Rohukülani projektid valmis.
Koroona on küll mõnes mõttes pidurdanud protsesse, selles tähenduses, et on olnud sellist üleüldist ebaselgust kogu toimetamises Eesti elus. Raudtee vaatest on enamus asju sellised ettevalmistavad tööd ja samuti ettevalmistavad tööd ka looduses tegemisel. Selles mõttes me ei saa öelda, et oleks mingisugune takistus teele kerkinud. Vastupidi ma ütleksin pigem, et me oleme päris ilusas graafikus.
Hetkel käib kahe raudteelõigu Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti projekteerimine. Kui kaugel on nende kahe lõigu projekteerimine?
Esimene lõik Turbast Ellamaani ehk Läänemaa piirini on sealmaal, et töövõtja teeb eskiisjooniseid ja otsib võimalikke paremaid lahendusi koostöös tellija ehk AS Eesti Raudteega.
See, mis puudutab järgmist lõiku Läänemaal ehk Ellamaalt kuni Ristini seal on vahetult enne jõule Eesti Raudtee välja kuulutanud projekteerimishanke projekteeria leidmiseks. Plaan on nii, et kui esimene ots peaks saama suures plaanis jaanipäevaks valmis siis natukene hiljem võiks valmida teine ots. Ütleme, et suve lõpuks või suve keskpaigaks hiljemalt võiks olla kuni Ristini olemas põhiprojekti näol elektrifitseeritud raudteeprojekt. Siis võiks ka juba ehitushanke peale mõtlema hakata.
Tegeletakse küll raudteelõiguga kuni Ristini aga kuidas on lood järgmise ehk siis sihtpunkti, Rohuküla raudteelõiguga?
Tegelikult on kogu 2020 läinud selle peale, et vaadata kogu lõiku tervikuna. Lihtsalt sellel põhjusel, et neid nüansse, kooskõlastusi ja täpsustusi on detailides väga palju, siis on kokkuleppel Eesti Raudteega võetud suund, et Eesti Raudtee teeb väikeste juppide kaupa hankeid projekteerimise mõttes.
Kuna Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium on näinud ette, et järgmine lõik võiks ka ehituslikus mõttes olla Ristini, siis on tähtis teha need tööd ennem ära, mis annaks võimaluse ehitada ehk siis esimesed kaks etappi projekteerimise mõttes ja muuga edasi minna.
Me oleme tegelikult koostöös Lääne-Nigula vallaga, Haapsalu linnaga, raudtee- ja sidemuusemiga, Rohuküla sadamaga (Saarte Liinidega) olnud pidevas kontaktis just selles vaates, et kui me nüüd mõtleme edasi, siis me joonistame Eesti Raudtee projekteerijate sisemiste jõududega, millised need lahendused võiksid olla.
Teemaplaneering, mille Lääne Maavalitsus omal ajal kehtestas, et see teemaplaneering annab väga selged raamid ja koostöös kohalike kokukondadega nagu näiteks Palivere kogukond, kes on väga aktiivne kaasa rääkima selles osas, milline see kohalike elukeskkond võiks olla juhul kui raudtee sinna lisandub. Otsime selliseid lahendusi, et lahendada raudtee mitte ainult rööbastena vaid ka terve koridorina ära. Kõik juurdepääsuteed nii kergliiklejatele kui ka sõidukitele oleks ühes projektis kajastatud ja mitte ainult ehitamise vaates vaid ka selles vaates, kuidas neid asju kohalikud elanikud ning külalised kasutama hakkavad.
Haapsalu raudteejaamas tegutseb praegu raudtee- ja sidemuuseum. Kui kaugele on vahepeal jõutud küsimusega, kuhu paigaldada raudteemuuseumi välieksponaadid kui rong taas seal sõitma hakkab?
Meil on hästi laias ringis, ma pean silmas nii muuseumit, Haapsalu linna kui ka Muinsuskaitseametit ja kõiki seotud osapooli Eesti Raudteest rääkimata üksmeel selles osas, kuidas Haapsalu jaamaala toimima ja välja nägema hakkab.
Lühidalt kokkuvõttes me näeme, et kõige mõistlikum on tuua reisijad (nii kohalikud inimesed kui ka turistid) ajaloolise jaamahoone perrooni ette rongiga. Kuna me näeme, et rongiliiklus on ikkagi piisavalt tihe, et võib olla olukordi, kus kohas üks rong Haapsalus ootab ja teine rong alles tuleb Haapsallu, siis on meil vaja sinna ette ka teist perrooni.
Nüüd, mis puudutab raudtee- ja sidemuuseimi välieksponaate, siis me oleme koostöös vaadanud kogu seda jaamaala, kuhu kohta võiksid sellised külastus aga ka aktiivse muuseumi piirkonnad tekkida. Muuseumi soov on kogu aeg olnud, et muuseumi raudteel oleks ühendus avaliku ehk AS Eesti Raudtee raudteega, et saaks uusi museaale tuua või vajaduse korral oma ekspositsiooni nihutada.
Kõiki neid asju me oleme arvesse võtnud ja kui ma ei eksi, siis muuseumil on hetkel just lõppjärgus detsembriga projekt, milline see muuseum, raudtee ning muuseumi välisekspositsioonide ala hakkab välja nägema, kuidas osa ekspositsioonist läheb ajaloolise kaubalao taha ja osa jääks nii öelda neljanda teena jaamahoone ette või siis natukene Kiltsi teek või Rohuküla otsa juurde. Erinevad alad tulenevad sellest, et muuseumil on päris palju veeremit ka kogu perspektiivis vaadates kõik ära mahuksid ja samas ei oleks kokku pressitud vaid oleksid muuseumi külastuskeskkonnana kena ja hariv ekspositsioon.
Selle aasta lõpus lõpeb AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe Erik Laidvee tööleping. Kas ka see kuidagi mõjutab Haapsalu raudtee projekti ehitust ja planeerimist?
Ma tahaks loota, et see meeskond, mille Erik Laidvee ja Andrus Kimber on kokku pannud Eesti Raudteel jätkab oma töid ning mida ma kogu selles pikas protsessis, mis Haapsalu raudteed puudutab, siis just Erik Laidvee ajal on väga suurte sammudega edasi liigutud.
Raudteefirma on kohalikke inimesi piirkondades, nad tõesti mõistavad seda, miks oma aegne Haapsalu raudtee kinni panemine, reisirongiliikluse lõpetamine, mis viis ühel hetkel ka sinnamaani, et need rööpad üles võeti, miks see kohalikele inimestele tuska teinud.
Tegelikult see konstruktiivne vaim kogu Eesti Raudtee poolt raudteed edasi arendada, mõelda selle peale, kuidas Eesti inimeste elu paremaks teha. Kuidas pakkuda seda avalikku teenust, mis tõsi on kallis, kogu see rongiliiklus on kallis, mida me näeme Euroopas ka aga täna on see, et see teatud inimesteni jõuab ja teatud inimesteni, täpsemalt siis Läänemaa ei jõua, kuidas seda olukorda parandada.
Raudteefirma, kelle ülesandeks on majandada ja arendada raudeetaristut on nad tõepoolest tegelenud Erik Laidvee juhtimise ajal väga fookusega ja väga sihikindlalt paremate lahenduste leidmisega. Mitte ainult Haapsalu suunas vaid ka tegelikult Eestis tervikuna.
Nii, et ma väga usun, et see meeskond on jätkusuutlik ja me näeme, et järgmised aastad teeme lõpuni need plaanid, mis täna on kabinetides paika pandud ja otsustatud ning kohati ka paberitesse tehtud.
Tänaseks on aasta möödas Riisipere-Turba raudtee taasavamisest. Millal taaskord ehituseks läheb ja saame avada näiteks Turba-Ellamaa-Risti raudteelõigu?
Tänane nägemus on see, et ikkagi 2021 teises pooles on ehitushange lõpuni tehtud ja ehitajad juba valitud. Tööd peaksid olema ikkagi selles graafikus, et me oleme meedias kuulnud, kuidas majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas on öelnud, et tema usub, et 2022 võiks raudtee Ristini valmis olla.
Me näeme, et suures plaanis on teha ca 15 kilomeetrit töid ja aega on enam-vähem poolteist ehitushooaega või võib olla nõksa vähem. See võiks olla tegelikult realistlik plaan, et nüüd on finantseerimise poole pealt ka valitsus on teinud otsused, et kuni Ristini on taaskäivitamis fondist ette nähtud rohepöörde programmi raames siis Haapsalu raudtee järgmise etapi ehituseks vahendid. Nii, et kui see leiab lõplikud allkirjad ja Eesti Raudtee saab omanikult või riigilt ehk majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumilt selge sõnalised suunised pluss eelarvesse vahendid, siis ma ei näe ühtegi takistust.
Ütleme nii, et see üleüldine poliitika koroona valguses on see, et eluga peab edasi minema, töödega peab edasi minema. Me näeme Eesti riigis tervikuna, kus on terve rida valdkondi, kus töökohad kaovad või kus on keeruline selles olukorras toimetada. See poliitiline teema, et teeme siis riigi poolt neid investeeringuid, kus hoiame töökohti või loome juurde töökohti valdkondades, kus me saame midagi suurt ära teha, et ma arvan, et Haapsalu raudtee on üks hea projekt selles valguses, et sellega saab edasi minna.
