Praeguseks hetkeks on alanud või algamas mitmed projekteerimistööde hanked Turba-Haapsalu-Rohuküla suunalise rongiliikluse taastamiseks. See aga tähendab omakorda, et raudtee jõudmisel Haapsallu tuleb raudteejaamas tegutseval raudtee- ja sidemuuseumil olemasolev veerem ümber paigutada. Mõni aeg tagasi valmiski raudteemuuseumil veeremi ümber paigutamise kava. LIIPRID.ee tegi sellel teemal intervjuu raudtee- ja sidemuusemi juhataja Talis Varega.
Sissejuhatuseks. Kui te hakkasite veeremi ümberpaigutamise kava planeerima siis, mis olid need põhilised punktid, millega peab nüüd uues olukorras arvestama? Üks väljakutsetest on ilmselt asjaolu, et raudteemuuseumi veeremit tuleb hakata eksponeerima koos toimiva raudteejaamaga?
Jah, kindlasti. Kõige olulisem on see, et praegu, kus kolmel teel seisavad perrooni ääres raudteejaamas meie vedurid ja vagunid, siis selle kohapeal hakkavad seisma ja sõitma reisirongid. See tähendab seda, et me peame nad täiesti teise kohta paigutama ja tegelikult kui raudteed hakatakse ehitama, siis on see kõige esimene töö, mis tuleb üldse siin jaama piirkonnas ära teha.
Loomulikult me vaatasime, kuhu meil on võimalik veeremit paigutada ja kuna meil on ligi kolmkümmend ühikut veeremit erinevatest ajastutest, kokku on jooksvaid meetreid üle neljasaja on seda päris palju ja tuleb arvestada ka, et tulevikus võib midagi juurde tulla.
See kava tuli teha paarikümne aastase varuga, siis leidsimegi mõned sellised kohad, kuhu neid saaks paigutada ja kus neid oleks võimalik külastajatel hea vaadelda. Mis on ka meie jaoks väga oluline, et neid oleks ka võimalik ka katuse alla panna ja remontida.
Kokku on muuseumil 30 veeremit ning üks osa paigutamise kavast eeldab, et kogu jaama esine tuleb veeremist tühjaks teha. Kuhu see veerem siia raudteejaama ümbrusesse paigutatakse?
Me oleme näinud ette, et see peamine ala ja uus külastuskeskus, mida praegu veel ei ole, tuleks ajaloolise kaubaaida juurde. Seal on suur plats, mis on kuskil paarsada meetrit praegusest raudteejaamast. Sinna tahame ehitada ka uue veduri remondihalli, katustatud alad, kus saaksid meie vedurid ja vagunid seista, et nad ei oleks siin vihma ja lume käes. Samuti saaksime neid ka remontida ja muud ekspositsiooni näidata.
See on peamine ala. Sinna tuleks läbi pöörangute ehk reisirongiliikluseks kasutatavalt raudteelt liigutada ka veeremit meie teistelt aladelt. Me näeme, et kokkuleppel Eesti Raudteega oleks võimalik perrooni ette, kuhu muidu tavaliselt sõidavad reisirongid selles uues olukorras, ajada ka ajalooline vedur või vagun kui on näiteks filmivõtted, mida tegelikult on päris palju.
Kui see plaan ühel päeval valmib siis, kuidas siis kogu raudteemuusemi ala jääb? Kas see jääb ka edaspidi külastajatele avatud alaks või mõeldes turvalisusele muutub see kinniseks muuseumi territooriumiks?
Kindlasti on nii, et ta muutub aiaga piiratud alaks. See aed on kindlasti selline, mille äärest mööda jalutades on seda võimalik vaadelda. Kui ma rääkisin sellest peamisest külastusalast, kaubaaida juures, siis kindlasti ta muutub selliseks suletud alaks. Nii vabalt sinna sisse ei saa, peab pileti ostma. Siis saab nagu ikka kuskil vabaõhumuuseumis neid asju vaadata.
Laual on olnud ka variant, et mõni raudteemuusemi teedest ühendatakse ehitatava teega, et ehk muuseumil oleks võimalus transportida oma veeremit kaugel asuvatesse remondidepoodesse. Mis sellest variandist on saanud?
Jah, nii ta on. Pöörangutega me oleme näinud küll ette võimaluse, et kui projekteerima hakatakse, siis on meie soov läbi nende pöörangute erinevate teede vahel ka meie veeremit liigutada. Nagu ma ütlesin, me tahame tulevikus siin Haapsalus remontida vanatehnikat ja miks mitte siin remontida muud vanatehnikat ehk pakkuda seda võimalust laiemalt välja kui see remondidepoo on siia juba kord ehitatud.
Ehk teisisõnu kui ka porgandid siia sõitma hakkavad, siis sellest saab tegelikult üks väga ilus tervik, mis ühendab nii tänapäeva kui ka lõppkokkuvõtes ajaloolise osa?
Jah, me loodame, et see tulevikus on nii. Tegelikult kui Tallinnast reisija sõidab siia Haapsalu raudteejaama, siis enne kui ta jõuab ajaloolise perrooni äärde, kus kunagi tsaari õukond maha astus, siis enne ta läbib muuseumi vabaõhu osa. Tegelikult ta näeb juba muuseumit ja sõidab siia sisse, astub maha ning tal on võimalus tulla ka raudtee- ja sidemuuseumit omakorda.
Tallinnas, kunagise raudteekooli juures on praegu üks vedur seismas. Mingi hetk käisid jutud, et see vedur tuuakse siia Haapsalu raudteejaama ette. Kas sellele on ka sobiv asukoht välja mõeldud?
Me kaalume praegu paari koha vahel ja lähiajal me tõesti toome selle Tallinnast ära. Ma arvan, et see sellel suvel kindlasti juhtub. See on meie muuseumi vara, mis on seisnud Tallinnas. See on kitsarööpmelise raudtee vedur aga nüüd me toome ta tõesti siia ja paneme inimestele vaatamiseks välja.
