Analüüsisime koos Rein Riisaluga vahepealseid sündmusi Haapsalu raudtee taastamisel. Rääkisime nii järgmise aasta riigieelarvest, külaskäigust kliimaministri juurde aga ka Haapsalu raudtee võimalikust rahastamisest liikuvusreformi CO2 vahenditest.
Eelmise aasta lõpus rääkisime viimati. Mis on asjade seis täna?
Eelmise aasta lõpus oli seis, kus Eesti Raudtee projekteeris raudteed Rohukülani. 2023. aasta on möödunud selle projekteerimise tähe all. Käesoleva aasta sügise seisuga käib ehitusloa taotlemine kuni Saunjani. Viimased toimetamised Saunja-Haapsalu lõigul, et saaks ehitusloa taotleda ka sellel lõigul kuni Haapsaluni. Viimane lõik, mis puudutab Haapsalu-Rohuküla lõiku, siis ka seal käib põhiprojekti koostamine täie rauaga.
Ma tean, et Eesti Raudtee on optimistlik selles osas, et käesoleva aasta lõpuks on ehitusluba ka kuni Rohukülani. Kokkuvõttes võiks see tähendada seda, et 2023. aasta jooksul on olemas projektid põhiprojektide tasandil koos ehituslubadega. Selleks, et saaks ehitada raudtee Turbast kuni Rohukülani. Leping Eesti Raudtee ja Kliimaministeeriumi vahel on sõlmitud klausliga, et käesoleva aasta lõpuks peab olema projekteerimisraha ära kasutatud, seetõttu on praegu ka kõige kiiremad ajad.
Nii Eesti Raudtee inimesed, TTJA, samamoodi omavalitsuste inimesed pingutavad kõik selle nimel, et saaks võimalikult hea raudteeprojekt. Parem kui ükskõik, kus mujal Eestis oleks seda täna ette näidata.
Eelmisel nädalal tuli seoses riigieelarve kinnitamisega uudis, et Haapsalu raudteele eraldatakse 15 miljonit eurot. Siis mõni hetk hiljem tuli jälle uudis, et seda raha ikkagi ei ole. Mis siis täpsemalt praegusel hetkel toimub?
Ma usun, et kui te uudiseid vaatasite, siis see suurem pilt oli asjaolu, et valitsuskoalitsiooni poliitikud, alguses Vihulas ja pärast seda järgmistel kohtumistel, panid kokku olulisi numbreid. Puudutab nii riigieelarvet kui ka riigieelarvestrateegiat, mh üks osa sellest on ka CO2 rahade jagunemine.
Lauapeal oli see, kas hakata raudteed ehitama edasi Turbast ehk siis jätkata Rohuküla raudtee teise etapiga. Arutati võimalikke rahastusallikaid, kus kohast võiks see rahastus tulla. Mina näen positiivselt seda, et võttes kümme aastat tagasi, siis täna on Haapsalu raudtee iga valitsuse raha eraldamise juures laua taga, kas leida raha või mitte.
Tõsi, tegelikult on negatiivse poolepealt on kaks kurba uudist. Ühest küljest on Vabariigi Valitsus vastu võtnud raudteearenduse tegevuskava, kus on ettenähtud, et raudteevõrk ulatub kuni Rohukülani välja. Eraldanud selleks varem ka taastefondi rahasid, mis tuli ära võtta kui selgus, et Eesti nii palju raha ei saa. Osa objekte läks kallimaks ja valitsusel oli vaja luua puhverfond. Otsustati, et jätame Haapsalu raudtee tulevikuks.
Signaal möödunud nädalast, mis tegi kindlasti raudteesõbrad väga rõõmsaks. Lõpuks ometi, pärast 28 aastat ootamist, mida Aita Mölder ja sina ise olete Haapsalus teinud, on lõpuks Tallinnas kuulda võetud ning leida vahendid selleks, et ainuke maakond ja tõmbekeskus Eestis, kus raudteed ei ole, lahendame selle 30 aastat tagasi juhtunud olukorra.
Selle veaks osutumine on kommunikatiivselt väga kahju. Samas tuleb mõista, et kõiki tabeleid ja eelarveid on tehtud väga suurelt kiiruselt ning sellisid asju juhtub.
Olulisem teema on asjaolu, et regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eestvedamisel on korraldamisel liikuvusreform. Valitsus leppis kokku vahendid liikuvusreformi läbiviimiseks. Need on CO2 vahendid. Küsimus on täna suuresti selles, kui me räägime täna Eesti riigi võimekusest kasutada Euroopa liidu vahendeid, millised on need projektid, mis oleksid ehitamise staadiumis ja asju käiku laskma.
Kõik eelnevalt nimetatud inimesed on praegu toimetanud selle nimel, et meil oleksid valmis ja kvaliteetsed projektid, rõhutan, et paremat projekti kui ükskõik mujal Eestis te täna näete ei ole, siis ma väga loodan, et liikuvusreformi raames analüüsitakse erinevaid ideesid võrdsetel alustel. Vaadatakse, mis on valmis jõudnud ja mis on alles uitmõtte tasandil. Siis vahendid, mis on täna riigil CO2 vahenditest ettenähtud, et need rakendatakse juba 2024. aastal pariamate võimalike projektide realiseerimiseks.
Ma siiralt usun, et nende projektide nimekirjas võiks olla raudteehitusega jätkamine Turbast edasi Haapsalu ja Rohuküla poole.
Mõni aeg tagasi käisite te koos delegatsiooniga kliimaminister Kristen Michali juures. Millised olid sealse kohtumise eesmärgid ning kuidas on valitsus tervikuna Haapsalu raudtee suhtes meelestatud?
See kohtumine leidis aset Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma initsiatiivil. Tegemist on toetusrühmaga, mis on nüüdseks juba üheksa aastat järjepidevalt Riigikogus toimetanud. Täna on seal 25 liiget ning sellega on ta kümnetest toetusrühmadest suuremaid. Samas olnud seda ka varem.
Siiras hea meel, et minister selles kiires protsessis, kus käis eelarvete koostamine ja pikema plaani vaatamine, leidis aega, et saada kokku ja rääkida sisulistest asjadest. Meil olid teemaks jooksvad asjad, mis puudutab, kui projektid saavad valmis, siis need näevad suurusjärgus üheksakümne kinnistu, mis ei kuulu täna riigile või munitsipaalile, mingisugust võõrandamist.
Raudteetrassi õgvendatakse, et seal saaks sõita 160 km/h. Kurvid tuleb teha laugjamaks. Osades kohtades on ajalooliselt olnud raudteetrass kitsam. Selleks, et kaasaegne raudtee kogu tehnovõrkudega ära mahuks on lihtsalt vaja mõnest kohast teha väiksem siil aga mõnest kohast ka suurem tükk.
Käisime ministri juures jutuga, kus me teame, et maa toimingud, kokkulepete tegemine eraomanikega võtab aasta või isegi poolteist, siis mõistlik oleks järgmisel aastal nende projektide alusel alustada töid leidmaks eraomanikega üksmeel. Rahalise või maadevahetuse kompensatsiooni näol. Andes teise samaväärse tüki vastu.
Teine suurem teema oli, et meil siiamaani on olnud arusaamine, kus taristuinvesteeringud, sh raudtee ja Haapsalu raudtee peaksid tulema riigieelarvest, siis me rääkisime ka võimalikest alternatiividest. Kuidas saaks rahastada raudteehitust mitte ainult Haapsalus vaid ka Eestis tervikuna. Käisime välja esimese mõtte ning leppisime kokku asjad, millega me saame edasi liikuda järgmiste asjade valguses.
Tolle hetke seisuga oli veel küsimus üleval, kas Rohuküla raudtee ehituse teine etapp saab olema riigieelarvestrateegia või CO2 rahade koostiosa? Sellel hetkel oli see veel arutluse osa. Jäime vaatama, kuidas koalitsioonipoliitikud kokku lepivad.
Veelkord, tuli üks kahetsusväärne viga, mis tekitas palju segadust, aga sisulise poolepealt on praegune valitsuskoalitsioon liikuvusreformiks eraldanud kümneid ja kümneid miljoneid CO2 raha.
Me teame täna nii Riigikontrolli kui ka teiste inimeste märgukirjadest, kes valdkonda jälgivad, et Eesti riigil on eurorahade kasutamisega probleeme. Me oleme tegelikult pigem graafikust maas. Meie kui sisuliste tööde tegijate eesmärk on ikkagi, et riik saaks öelda, jah, tegelikult on projektid olemas. Tegemist on rohepöördega kooskõlas oleva jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku projektiga. Kui me räägime elektrifitseeritud raudtee pikendamisest.
Me näeme täna, et Eesti raudtee juhtkond usub, et see on mõistlik asi. Oleme rääkinud Elroni juhtidega, kus me näeme ka toetust. Ring inimesi nii spetsialistide kui ka laiema ringi tasandil on väga suur.
Huvitav tähelepanek. Augusti lõpus oli Haapsalus kinnine seminar, ametnike välitööd. Eesti ametnikud saavad regulaarselt kokku ja räägivad, mis tegevusvaldkondades tehtakse. Üks valdkond oli ka ühistransport, kus asju arutati. Mind oli palutud sinna rääkima nii raudteest kui ka päeva modereerima selles blokis.
Meil oli seal paneeldiskussioon kus ma küsisin kliimaministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Läänemaa omavalitsuste esindaja seisukohta, mis oleks üks transpordi poliitiline meede, mis annaks kõige parema efekti Läänemaal? Ühest suust öeldi, et see oleks raudtee pikendamine Rohukülani.
Ma täpsustuseks uurin, kas uute plaanide kohaselt võib muutuda, et kõige pealt ehitatakse II etapp Haapsaluni ja seejärel III etapp lõpp-peatusesse Rohukülla?
Need etapid on lauapeal. Need on seotud eelkõige olukorraga, kus riigil võib olla keeruline raha näidata Rohukülani välja. Mõistliku aja jooksul. Nii nagu omal ajal sai tehtud esimeses etapis Riisipere-Turba. See oli selline raha summa, mis ei käinud riigile ülejõu.
Me peame arvestama, et me jätkuvalt ei ole välja saanud oma kriisidest. Räägime Ukraina sõjast, energeetika teema on väga kahe vahel, mis käesolev talv toob. Me oleme riigina ka majanduskriisis. See jälle omakorda avab ukse olukorras, kus ehitussektor tõmbab ennast väga-väga kokku, siis miks mitte suunata neid vahendeid, mis riigil on olemas (CO2 vahendid juba järgmiseks aastaks) ehitussektorisse. Need inimesed, kes selles valdkonnas leiba teenivad, et tegemist on Eesti inimestega. Nad saaksid oma palgatöö, ei peaks ümber kvalifitseeruma ja ei peaks küsima Töötukassast abirahasid.
Samas teha ära asju, mis on meil raudteearenduse tegevuskavas must-valgel kirjas. Valitsuse poolt vastu võetud. See ongi valitsusele täitmiseks.
Kui vaadata etapitamise teemat, siis täiesti reaalne on see, et me räägime teisest või kolmandast etapist vaid rohkematest. Järgmine etapp võib väga vabalt olla Turba-Risti. Taas selline suurusjärk ja selline summa, mis oleks mõeldav teha. Kui selle saaks tehtud, siis saaks edasi vaadata tõenäoliselt Haapsaluni ja seejärel Rohukülani.
Kokkuvõtteks tundub, et Haapsalu raudteele näib olevat hetkel soodne aeg. Millised võiksid olla siit praegu järgmised etapid või plaanid raudtee tulekuks?
Kõige olulisem on, et Riigikogu võtaks riigieelarve vastu, et täidesaatvatel organitel oleks tegevusplaan koos eelarvega paigas. Kui see on paigas, siis ma näen, et on hästi tähtis ministeeriumite vaheline koostöö.
Tänases päevas on ühistransport läinud regionaal- ja põllumajandusministri tegevusvaldkonda. Taristuinvesteeringud on kliimaministri haldusalas, et nad omavahel suhtleksid ja nad vaataksid tervikpilti. Mitte ainult oma ministeeriumi mätta otsast vaid Eesti jaoks vastu võetud arengukavade tervikvaatest.
Mis oleksid need meetmed, mis aitaksid meil olulisi indikaatoreid sihiks seada. Mitte ainult tõdeda, et oh, kahjuks jälle ei õnnestunud. Ma paraku pean tunnistama, et ma näen seda käitumist kahetsusväärselt palju.
Selles valguses oleks võimalik panna ideed koos teostustega lauapeale. Vaadata niivisii, et mis oleksid need asjad, mis oleks võimalik realistlik ära teha 2024-2025. Mitte mõelda selle peale, et ah, hoiame siin praegust kokku, et vaatame, mis tulevik toob.
Tegelikult ma arvan me oleme piisavalt targaks saanud, et tulevik toob kaasa ainult kallimad hinnad. See on paratamatus. Lükata asjad, mida me saame täna ära teha oma laste või lastelaste kaela, mõeldes äkki nad saavad odavamalt on tegelikult enesepetmine.
Selleks, et meil lapsed jääksid ka Läänemaale ja tuleksid sinna tagasi. Nad avastaksid, et Eesti on palju väiksem kui on kvaliteetne rongiliiklus. Ma väga tahaks loota, et kui eelarved on paigas ja Riigikogu poolt kinnitatud, siis nii ametnikud kui ka poliitikud jõuavad üksmeelele, et see raha läheks kõige õigematesse projektidesse.
