Liiprid, mis võiksid kõnelda erisaates alapealkirjaga „Valimised 2017“ andis intervjuu ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Haapsalu linnapeakandidaat Toomas Vallimäe.
Toomas, EKRE oli üks esimesi Haapsalu raudtee projekti toetajaid. Kas olete ka ise olnud algusest peale selle idee pooldajaks?
Jah, loomulikult! Olen ka volikogu liikmena, Ridala valla volikogu liige andnud oma allkirja, oleme püüdnud kõik võimaliku teha, mis meist sõltub, et rongiliiklus võiks Läänemaaga taastuda.
Millised on Teie lootused valimistulemuste osas? Kas Haapsalu saab esimese rahvuslasest meeri?
Loodame, et valimistulemus on parim. Enamust saada peab olema nüüd juba Haapsalu volikogus vähemalt 13 kohta. Kuna meie nimekirjas on 12 liiget, siis matemaatiliselt ei ole võimalik enamust saavutada aga kindlasti koalitsioon ja üks kõik, millisel ametipostil aga ikkagi tahame seda piirkonna elu arendada ja edasi viia.
Miks Teie arvates on Haapsalu raudtee, pikkuse mõttes ju jupikese, taasavamine nii kaua aega võtnud ja ikka ei paista veel rongi Haapsalu jaama sissesõidul?
Kindlasti on põhjuseid mitmeid ja kõige suurem põhjus on julgen öelda, et tahtmatus. Rahaliselt, kui vaadata ei ole see niivõrd suur summa. Kuigi jah 50 miljonit ümmarguselt on kahtlemata suur summa.
Välja on toodud erinevad uuringud ja mälupildis tuleb välja, et selline mõte, kui Tallinna ümber ehitati liiklussõlme, erinevatesse kohtadesse, näiteks Mäö rist, siis hinnanguliselt sellise liiklussõlme välja ehitamine maksis sama summa, mis on siis raudtee. Ongi selline suhtumise küsimus – mida on vaja ja mida ei ole vaja.
Meile, kes elame Läänemaal, meie tahaksime ikkagi raudteed. Ma usun, et mitte ainult Läänemaa pärast vaid ka sümbolina, sest siit Haapsalust hakatakse lugema raudtee numbreid. Siin on nullpunkt. Kogu Eesti raudteed loetakse siit ja Nõukogude ajal üle liidu arvestati raudteed just Haapsalust. See oleks väga sümboolne, kui Haapsalus oleks raudtee.
Milliseid plusse te oskaksite nimetada Haapsalu raudtee taasloomisele?
Ma ei tahaks mitte ainult Haapsalut ära nimetada, kuna me oleme Rohukülas, siis on väga huvitav mõte, et raudtee peaks ulatuma just siia. Meie taga on sadam ja kui raudtee ja sadam saaksid kokku, siis sünniks midagi väga ilusat.
Teisel pool on suured puuvirnad, kus laaditakse peale laevadele puid Eesti metsast ning need viiakse Rootsi ja tehakse paberiks. Aga kui oleks raudtee, siis need puud võiks liikuda ka Tartu poole. Seal on suur puidufirma, kus hakatakse tootma vineeri, paberit jm. Oleks suurem väärtus.
Nii, et raudtee mõte ei ole mitte nii võrd inimeste vedu, vaid ka majanduslik areng, majanduslik kasum ühiskonda ja üle kogu Eesti.
