Palusime Harju maavanem Ülle Rajasalul vastata mõnedele meie poolt esitatud küsimustele.
Kui kaugel on trassiplaneering Harjumaale jääva trassi lõigu osas?
Harju maakonnas Nissi vallas Riisipere alevikust edasi Haapsalu suunal on kavandatud raudtee taastamine Nissi valla üldplaneeringuga, mis on kehtestatud 2014. aastal. Üldplaneeringus on viidatud vajadusele kaitsevööndite ulatuste täpsustamiseks detailplaneerimisel ja/või projekteerimisel. Täiendavat asukohavalikut, nagu Läänemaal, ei ole Harju maakonnas vaja teha, kuna raudtee taastatakse endises asukohas. Ühtlasi on nimetatud raudtee kajastatud täna kehtivas Harju maakonnaplaneeringus (kehtestatud 1999) kui ka koostatavas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (orienteeruv kehtestamine 2017. aasta detsember), mis määrab samuti põhimõttelise trassikoridori Tallinn-Haapsalu-Rohuküla raudteele Nissi valla territooriumil ning mis on kooskõlas kehtiva Nissi valla üldplaneeringuga.
Kui Läänemaa on valmis ehitamisega alustama, siis miks pärast Harjumaal ei ole nende aastate jooksul suudetud vajalikke asju ära teha? Teelõik ju mitu korda lühem, kui Läänemaal?
Harju ja Lääne maavanemad tegid oma 29.03.2017 ühiskirjas majandus- ja taristuministrile teiste ettepanekute seas ka ettepaneku ühendada kavandatava Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projektiga ka Riisipere-Turba raudteelõigu taastamine.
11.05.2017 otsustas Vabariigi Valitsus kinnitada täiendavate taristuinvesteeringute programmi kogumahuga 135 miljonit eurot. Programm näeb ette ka Haapsalu raudtee esimese etapina Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mida peab korraldama AS Eesti Raudtee. Ühtlasi palus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 23.05.2017 kirjaga Harju Maavalitsusel vormistada raudteetrassi alune maa riigi omandisse, misjärel teeb ministeerium ettepaneku moodustatud maaüksus riigivarana üle anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele, et neil oleks võimalik seada hoonestusõigus ASi Eesti Raudtee kasuks.
Harju Maavalitsus jättis Haapsalu raudtee rajamiseks vajalikud maad Nissi valla territooriumil riigi omandisse ning võttis need riigi kinnisvararegistris arvele riigivarana. Nimetatud maaüksuste üleandmise protsess ministeeriumile on tänaseks algatatud.
Miks ei ole suudetud siiamaani Riisipere jaamas bussipeatust valmis ehitada? Kas plaanis on võtta ka keskkonnamõjude hindamine tõsiselt käsile?
Riisipere jaama bussipeatuse rajamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
15.09.2017 käskkirjaga nr 1-10/17-327 algatas Tehnilise Järelevalve Amet AS Eesti Raudtee taotlusel Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise. KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamise käigus ning koos ehitusprojektiga koostatakse ka geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute ning maaparandusprojekt.
Kas inimestel on lootust, et Riisipere-Turba lõiguga jõutakse valmis 2018. aastal või lükkub selle raudteelõigu valmimine tegemata jätmise tõttu määramatusse tulevikku?
On vähetõenäoline, et Riisipere-Turba Raudteelõik valmib 2018. aasta jooksul, kuna selle projekteerimisega on alles alustatud. Antud raudteelõigu valmimise aja osas oskab hinnangu anda projekti arendaja AS Eesti Raudtee. Harju Maavalitsus on enda poolt teostanud kõik eeltööd, mis on olnud vajalikud, et Eesti Raudtee AS saaks alustada ettenähtud tegevustega – projekteerimine ja KMH läbiviimine, mis on aluseks ehitusloa taotlemisel.