Poolaastat tagasi taasavati Haapsalu raudtee arenduse esimene etapp, Riisipere-Turba raudteelõik. Täna sõidavad seal rongid ning rahvas saab rongiga sõita Turbasse. Mida on praeguseks hetkeks tehtud, et tulevikus saaks sõita rongiga ka Haapsaluni ning milline saab olema praeguse majanduskriisi valguses Haapsalu raudtee tulevik? Seda uurisime SA Läänemaa Raudteeprogrammi direktorilt Rein Riisalult.
Haapsalu raudtee esimene etapp on valmis, rongid sõidavad Riisipere-Turba raudteelõigul. Millised töid on praeguseks Haapsalu raudtee taastamisega seoses tehtud ja millised on tööd on teostamisel?
Ma usun, et kõik raudteesõbrad teavad, et Vabariigi Valitsus eraldas Eesti Raudteele päris suure hulga raha selleks, et minna Turbast raudtee projekteerimisega edasi kuni Rohukülani välja. Eripära Haapsalu raudtee taastamisega on see, et kohalik kogukond (Haapsalu linn, Lääne-Nigula Vald ja Saue Vald) panime tegelikult 2018. aastal natuke raha kokku, et saaks ettevalmistavad tööd projekteerimisega alustamiseks ära teha.
Tänases olukorras oleme me need tööd Eesti Raudteele üle andnud ehk teisisõnu Eesti Raudteel on neid õigus kasutada oma töödes ja see annab neile märkimisväärse kokkuhoiu just ajalises mõttes. Näiteks oleme ära teinud geodeesiatööd, väike viimistlus on veel aruannetega aga suures plaanis on täpselt teada, milline on maapinna olukord, mis rajatised on ühes või teises kohas, et saaks kaardimaterjaliga esimese hooga radteed planeerida ja siis juba sealt edasi vaadata, kuidas see kooskõlastuste poolepealt sobib.
Täpselt samamoodi sai aasta alguses valmis keskkonnamõjude hindamine Saue valda jäävale osale ehk Ellamaa ja Turba vahelisele osale, mis on jällegi oluline samm tehtud, kus erinevad osapooled nii kohalik kogukond kui ka Maanteeamet, Tehnilise Järelvalve Amet ja kõik seotud osapooled on saanud oma arvamust öelda selle kohta, kuidas see raudtee võiks välja nägema hakata.
Kui ma lühidalt kokku võtan, siis tööd käivad ja ma julgen väita, et tööd käivad sellises graafikus, et käesoleva 2020. aasta lõpuks või siis järgmise aasta alguseks on vähemalt Haapsaluni raudtee projekteeritud.
Ellamaa lõigul käisid vist mõni aeg tagasi ka elektrifitseerimisega seotud tööd?
Ellamaa lõigul on tegelikult väike kokku puutepunkt Eleringi uue suure kõrgepinge kaabliga, mis jookseb Harkust läbi Lihula Sindini ning Ellamaa juures on raudteeliini ja elektriliini ristumiskoht. Kuivõrd tollehetke seisuga Elering enda plaani koostas oli seal Läänemaa tervisetee, siis tekkis küsimus sellest, kui hakkaks siin all elektrirongid, kas nad pääseksid selle liini alt läbi ja Elering tegi selle vastutuleku, et ta muutis programmi ja projekti nii, et kõrgepingeliin, mis sinna ehitatakse lubab sealt alt ka elektrirongidel rahulikult läbi sõita.
Lähimaks kolmeks aastaks on raha eraldatud vaid projekteerimiseks ja järgmise kahe aasta eelarve ridadel on tühjus. Miks selline lahendus ning milline saab olema üldiselt Haapsalu raudtee taastamise tulevik praeguse majanduskriisi valguses?
Nagu ma ütlesin olen ma tegelikult väga optimist selles osas, et projekteerimise poole ja projekteerimise raha sellest tulenevast saab ära kasutada palju kiiremini kui on see kolm aastat. Tänases päevas, isegi rohkem kui kõikide viimaste kuude jooksul, vaid juba viimase aasta jooksul Riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühm ja selle liikmed olnud väga aktiivsed just otsimaks vahendeid reaalse ehituse jaoks. Teadupärast elektrirongiliiklus on keskkonnasõbralik transpordiviis, mis tähendab, et ta avab ka selliseid meetmei, mis muidu ei ole kasutatavad.
Nüüd see, mis puudutab meil eriolukorra tekkimist ja ülemaailmset pandeemiat, siis meil on olnud hästi palju tubast tööd ehk teiste sõnadega SA Läänemaa kui ka AS Eesti Raudteel, oleme saanud suuresti ära teha need asjad, mis plaanis olid. Mis puudutab ehituse poolt ja reaalset raha, siis sellest on valitsuse liikmed siin mõista andnud, et majanduse elavdamiseks võib olla vaja, et avalik sektor teeb suuremas mahus investeeringuid lähimatel aastatel kui muidu võib olla teeks.
Teiste sõnadega, me oleme võtnud selge sihi, et Haapsalu raudtee oleks projekti vaatest sellisel tasemel kui on vaja tööhõivet luua, kui on vaja ergutada majandust, see võiks olla üks kandvaid projekte. Selle saaks tegelikult juba aastal 2021 -2022 mingis osas realiseerida.
Ehk siis sellist kartust, et seda projekti pausile pannakse ei tohiks hetkel olla?
Ma ei näe pausi teemat. Pigem on küsimus selles, millise kiirusega liikuda. Siin on kostnud erinevaid hääli nii Eesti Raudtee poolepealt, meie kui raudteesõprade vaatest ja ministeeriumid ning valitsus näeb seda tervikpilti, et Eestis on palju asju, mida on vaja korda ajada. On palju teemasid seoses koroonaviirusega, mis tõstatuvad. Mis me omalt poolt teha saame on see, et teha ära need tööd, mis on vajalikud selleks, et näiteks samasse ehitusfaasi minna, kus on juba hoopis teised rahad, kus on hoopis teistsugune tööhõive ja ettevõtete käibenumbrid, kes on selleaseotud.
Ikkagi aidata ettevõtetel ja töötajatel sellest kriisist võimalikult valutult välja tulla. Samas luues asja, mida meie hinnangul peaks looma ja mida ka valitsus on toetanud. Me liigume etapiviisilt Rohukülani välja.
Kui me nüüd räägime Haapsalu peatuskohast, kas see saab olema praegusel vanal raudteejaama perroonil või tehakse sinna kõrvale uus perroon?
Haapsalu eripära on see, et enam kui sada aastat tagasi kui rajati suurepärane Haapsalu jaamahoone, siis ei olnud projekteerijad läbi mänginud seda, kuidas jaamahoone ees peatuvad rongid pääseksid otse Rohukülla. Sinna on järgnevate aastakümnete jooksul erienvaid lahendusi joonistatud ja osa ka välja ehitatud aga selge on see, et oluline oleks saada ikkagi Rohuküla peale võimalikult otse läbimurdega.
Nüüd ütleme kui Lääne maavalitsus koostas teemaplaneeringut, siis sai see lahendus ka välja töötatud. Ehk teiste sõnadega otse Haapsalu vana jaamahoone ette ja on võimalik ka sõita nii, et päris jaamahoone ette ei lähe, vaid saab otse Rohuküla peale.
Jaamahoone ees on tegelikult teadupärast üks suur ajalooline perroon aga rongiliikluse tagamiseks selleks, et saaks ühe rongi vastu võtta ja ja teise saata Tallinna poole teele on sinna vaja ruumi/perrooni juurde. Kindlasti sinna ehitatakse uus kaasaegne perroon nii nagu siin Balti jaamas aga kui kõik tingimused sobivad, siis võetakse kasutusele ka vana ajalooline perroon.
Mis selle jaama alaga tervikuna veel haakub on see, et kõik, kes on raudteesõbrad teavad, et väga pikka aega on Haapsalus eksisteerinud praeguse nimega side- ja raudteemuuseum, et need raudteemuuseumi väliseksponaadid on nendel teedel, kus raudtee ajalooliselt on olnud. Need samad teed tuleb uuendatud kujul kasutusele võtta . Üks selline suur lahendamist vajav küsimuste kompleks on, et kus leida uus asukoht raudteemuuseumi veeremile niimodi, et nad oleksid võimalikult selle jaamahoone juures, et tekiks selline terviklik ansambel ja teisest küljest tulla tulles vastu muuseumi soovile anda neile võimalus tuua uusi ronge mööda raudteed juurde, uusi vedureid ja uusi vaguneid. Samamoodi viia ka olemasolevaid renoveerimisele, et neid jälle teha sellisele algsele kujulekui võimalust ja finantsi on selleks.
Kas praegusel ajal tegeletakse pigem, kui me räägime lõpppunktist, pigem Haapsaluga või kaasatakse sinna juurde ka teise etapina või tehakse sama hooga ära ka Rohuküla suund?
Eesti Raudtee nägemuses on vaadata seda tööd kolmes osas. Esimene osa puudutab Ellamaad, sest selleks, et minna Ääsmäe-Haapsalu-Rõhuküla maanteest üle ühte või teistpidi, raudtee või maanteepealt, siis see viadukt on väga mastaatpne ehitus. Tänase teadmise järgi peaks rongid hakkama üle maantee käima. Kas nüüd maanteed on vaja allapoole viia, et seda selgitab projekteerimine. Paratamatult on see kallis ja see võtab päris palju aega. Selleks, et Turbast edasi liikuda tuleb kõigepealt see laias laastus kolme ja poole kilomeetri kaugusel olev viadukt ära lahendada.
Nüüd teine etapp on sealt Ellamaalt kuni Haapsaluni ja kolmas etapp on siis Haapsalu Rohuküla vaheline otseühendus. See sõltub ka rahastamise mudelist, kui palju korraga leitakse. Võib olla on mõistlik teha ikkagi ka mingisugune vaheetapp. Kas see vaheetapp on nüüd Haapsaluni või on veel mingisugune vaheetapp. Ma usun, et see on nüüd sõna otseses mõttes lähemate kuude otsus. Selge on see, et nende lähemate kuude jooksul peaks tulema otsustamiseks ka valitsuse laua peale, et kui see projekteerimise otsus sai tehtud ja ehituse otsust ei ole, siis selge on see, et valitsuse otsus.
Me loodame, et nad on veendunud, et see on õige asi ja projekteerimine on liikunud väga heas ajagraafikus. Nii, et me püüame teha kõik, et valitsusel oleks tööd ja nad saaksid juba järgmise otsuse juurde jõuda õige pea.
