Käesolev aasta on lõppemas ning traditsiooniliselt on aeg LIIPRID.ee 2022 aastalõpuintervjuuks. Kõnelesime SA Läänemaa Raudteeprogrammi direktori Rein Riisaluga lõppevast raudteeaastast ning ühtlasi prognoosisime, millised võiksid olla arengud käimas olevate kriiside taustal Haapsalu raudtee ehitusele ja planeerimisele lähitulevikus.
Vaatame raudteeaastale tagasi ning just aasta esimesele poolele. Lootused olid kõrged, et raudtee Ristini tuleb ja läheb ehituseks. Ühtäkki tuli ootamatu uudis, Eesti Vabariigi Valitsus võttis Turba-Risti raudteelt mõned päevad enne ehituse algust rahad ära. Millised oli teie arvamused sellel hetkel?
Ma arvan, et minu arvamus ei olegi siin nii tähtis. Tähtis on see, mida ma kuulsin inimeste käest, kes Haapsalu raudteed on väga oodanud. Eelkõige Läänemaa inimesed. Selles osas on arvamused kõik ühte auku olnud. Küsimus on paljuski selles, kas need lubadused, mis legitiimne Eesti Vabariigi Valitsus inimestele annab, kas need peavad või ei pea?
Kui me vaatame 2022. aastat terves kontekstis, siis me peame riigina väga oluliseks, et lubadused, mida me anname, eelkõige Euroopa Liidu või käesoleval aastal ka Ukraina suunas, et need peaksid ja oleksid olulised.
Tegelikult minu meelest täpselt sama moodi oluline, et kui legitiimne valitsus on otsustanud, et raudtee ehitusega minnakse edasi. Nähakse selleks vahendid, siis tegelikult tuileb sellega edasi minna. Vaadates valitsuse otsuse peale, siis ma täpsustan, et rahad küll võeti ära aga otsust, et raudteed ei tule, ei tehtud. Pigem võttis valitsus sellise positsiooni, kus lükkame selle kuhugi edasi. Kui vaadata edasi lükkamise praktikat, siis seda teemat on edasi lükatud 27 aastat. Teisisõnu, 1995. aastal leiti, et Haapsalu raudtee tehniline olukord on selline, kus seal ei ole ohutu reisirongiliiklust jätkata. Selle aja jooksul me tegelikult ei olegi leidnud lahendust. Kui nüüd vaadata Läänemaa poolelt, siis lahenduse otsimine on olnud minu meelest igati õigusriigile ja demokraatlikule riigile kohane.
Inimesed, kes Läänemaad esindavad kuni parlamendini välja on väga selge sõnaliselt öelnud, et see raudtee on Läänemaa inimestele prioriteet. Kõikides arengukavades, mis on täna nii KOV tasandil kui ka varasemal ajal maakonna tasandil tehtud on seal väga selgelt kirjas, et raudtee on Läänemaa ja Haapsalu inimeste jaoks oluline. Kui me mõtleme nüüd sellest vaatest, et arengukavades, mis ma mainisin selliseid prioriteetseid teemasid raudtee ehituses tulid suurusjärgus 15 aastat tagasi. Meil on Eestis ka 15 maakonda. Ma saan aru, et Tallinnast vaadates ei ole Haapsalu raudtee prioriteet number üks. Küll aga on küsimus selles, et kui me viieteist aasta jooksul ei jõua tegeleda riigina kõikide maakondade kõige prioriteetsema projektiga, siis kui kaua võtab Eesti riigil aega, et ring täis saada.
Selles valguses on see lootusekiir, kus on reaalselt näha, et riik on otsustanud raudtee ehitusega Haapsalu suunas edasi liikuda on jäänud poolele teele pidama. Näiteks üks väga selge märk usaldusest riigi ja valitsuse vastu, mis minu kõrvu jõudis, et vähemalt üks inimene selle info peale, kus raudtee ehitus algab peale juba soetas endale kinnisvara ja kodu Ristile. Ta oli arvestanud väga hea ühendusega Tallinnaga, ükskõik, kas töö või muude teemadega seoses. Kõik need, kes vaatasid lootusrikkalt, et Läänemaa võiks olla elukeskkond. Kas soov tagasi tulla juurte pärast või ka majanduslikust vaatest. Eesti kinnisvara hinnad on täna pealtööritavad kõrged ning selleks, et pereinimesena leida endale tasukohane elamispind, siis sa peadki vaatama suurlinnadest välja.
Enne antud otsust oli AS Eesti Raudteel Turba-Risti raudteelõigu planeerimine ja vajalikud ettevalmistused ajagraafikus ning projekt ei oleks ka väga palju kallimaks osutunud. Miks teie arvates selline otsus tehti?
Eesti Raudtee kiituseks tuleb väga öelda, et nad on Läänemaa kogukonnaga arvestanud. On olnud väga tihe koostöö tervikuna. Kui me seda eelarvet koos vaatasime-tegime, siis 34 miljonit eurot, mis on ka meedias läbi käinud, seal sai arvestatud kõiki võimalike töid. Hanked, mis sai tehtud näitasid, et eelarve oli realistlik.
Mis takistuse pool tuli asja osas? Selle info pealt, mis on meedias läbi käinud, mida otsuse tegijad, erinevad poliitikud on välja toonud: ühest küljest me paraku kohtame vastandumist. Argumendid, et tegelikult me peaksime tegema Tallinn-Tartu liini paremaks, elekter peale, rohkem ronge, sest see on rohkem kasutatav liin. Tegelikult on Elroni andmete järgi Tallinn-Turba liinil rohkem reisijaid kui Tallinn-Tartu liinil ja on seda olnud aastast aastasse.
Kui me nüüd saaksime Turbat pikendata rohkem Haapsalu poole, kasvõi Rohukülani välja, siis ilmselgelt oleks reisijate arvult see suund kõige prioriteetsem Elronile. Vastandada Lääne-Eestis elavaid inimesi mujal Eestis elavate inimestega ei ole minu meelest kõige õiglasem lähenemis viis.
Teisalt on argumente, et väga palju asju on kallimaks läinud. 2022. aasta on Eestil olnud kõrge inflatsiooni aasta. Mõnes mõttes on paradoksaalne kuulda, et mitmed objektid, sh riigi poolt rahastatud objektid on läinud 30%-40% kallimaks. Selleks, et need objektid tehtud saaks on riigil vaja leida raha.
Paradoksaalsel kombel on Turba-Risti raudteeprojekt, mille puhul kallinemist ei olnud, sest eelarves oli juba ette nähtud, et mingid tööd võivad olla kallimad. Suur osa töödest, mis on tehtud on tegelikult tehtavad kohapealsete jõududega. Ei ole ka sellist suurt importi vaja. Võib-olla ainult raudteerööpad ja mõned tehnoloogilised vidinad. Projekt, mis on eelarves ja ajakavas, selle pealt peab hakkama neid projekte, mis ei ole ajakavas või ka ajakavas, päästma. See on olnud sõnumina väga-väga segane.
Raudtee ehitus pole ainukene projekt riigi jaoks. Meil on terve rida teisi valdkondasid samamoodi. Kui me vaatame käesoleva ja eelmise aasta arenguid, kus meil energeetika poolelt on elektri hinnad väga laes olnud. Teema, mis seotub Venemaa rünnakuga Ukraina suhtes laus sõjaga. See on toonud ka valitsuse lauale terve rea teisi teemasid. Valitsus peab hoolt kandma, et inimeste elektriarved oleksid kontrolli all ja mitte ainult täna vaid ka pikemas vaates. Toob küsimuse, kas me toetame Ukrainat ja leiame sellele reaalselt ka vahendid.
Arusaadavalt kõik väljakutsed, mis on valitsuse laual olnud käesoleval aastal, tekitasid selles mõttes ka pingelise olukorra. Kas on mingeid asju, mida on võimalik edasi lükata? Minu selline talupojalik loogika ütleb, et ehk on selles mõttes Haapsalu raudtee arendamine üks päästepakettidest, mis on ohvriks toodud. Kahetsusväärselt.
Eelmisel nädalal oli Läänemaa omavalitsusjuhtidel kohtumine majandus- ja taristuministriga, kus ka teie osalesite. Mis olid selle kohtumise põhilised teemad ja mis raudtee vaatest sellest kohtumisest kõlama jäi?
Suur pilt oli ikkagi see, et majandusminister tegi maakondliku visiidi klassikalises tähenduses. Kuulda silmast-silma omavalitsusjuhtide muresid ja lahendusettepanekuid, kuidas piirkondades elu paremaks läheb. Mõistagi oli üheks oluliseks teemaks ka raudtee teema. Me oleme nüüd majandusministriga regulaarselt suhelnud. Ta on väga hästi teadlik kõikidest raudtee temaatikaga seonduvatest muredest ja soovidest just Läänemaa poolt. Ta on ilmselgelt kaasa aidanud ka nii palju kui see on tema võimsuses.
Kohtumisel me andsime taaskord ülevaate, kus me asjadega oleme ja milliseid järgmisi samme me näeme, mida teha tuleb. Eelnevate juttude kommentaariks lisaks, olukord, kus me taaskord riigiga oleme sellises situatsioonis, kus riigil ei ole vabu vahendeid. Meil on päris mitu teemat, mis on meil akuutsed. Samuti ka strateegilises vaates on teemasid, mis on samamoodi tähtsad kui ka raudtee arendamine.
Mõelda riigi tasandil selle poole peale, mis on veel rahastamise mudelid. Kuidas me ikkagi saaksime ehitada seda taristut, mille jaoks Euroopa Liidu vahendeid ei jagu ning kus riigieelarve jääb väikeseks. Või on see nii pisku, et see ehitamine läheb väga pika aja peale. Loodame selle peale, et me saame erinevaid lahendusi riigiga läbi arutada. Kuidas ikkagi leida see puudu olev raha. Üheltpoolt riigi poolt leitud projekteerimisraha ja Eesti Raudtee poolt tehtud hanke tulemusena on paberi peal või moodsal ajal arvutis raudtee ilusti olemas. Kuni animatsioonideni välja on erinevaid pilte tehtud. Need asjad jõuaksid ka reaalselt inimesteni kasutusse. Rongidega mängimine on üks asi aga rongidega sõitmine on see asi, mis tegelikult toob selle väärtuse.
Kui me nüüd korraks räägime valitsuse meelsusest Haapsalu raudtee kohta, siis sellel ajal kui otsus tehti oli võimul Reformierakonna ainuvalitsus. Nüüd kuulub valitsuskoalitsiooni veel kaks erakonda, sotsid ja Isamaa. Kuidas on teie arvates praegune valitsus Haapsalu raudtee vastu meelestatud?
Mina isiklikult ei ole nüüd suhelnud valitsuse kui institutsiooniga. Vastutav minister on majandus- ja kommunikatsiooniminister. Temaga me oleme suhelnud. Olen isiklikult suhelnud. Tean, et Läänemaa juhid on suhelnud. Minister on väga positiivne.
Tegelikult nüüd suurt konteksti vaadates. Kuulates ka ministri poolt, mis mured on tal laual. Üleüldine hinnatõus, mis on igalpool. Kütusehinna tõus. Energeeetika, sellest tulenevad rotatsiooni surved. Tegelikult on see hetkeolukord, see päästmine väga väga tähtis ja see on ka arusaadav. Meie sõnum, millest me oleme kinnipidanud on, et need asjad, mis puudutavad projekteerimisi, ettevalmistamisi, et Haapsalu raudtee jaoks raha juurde vaja pole. Teisiõnu need vahendid on piisavad. Nende vahenditega saab projektid ära teha nii nagu on lubatud. Selles osas on minister olnud väga toetav. Ta ei ole ka hakanud projekti rajasid kärpima. On lubanud projektidega lõpuni minna lootuses, et leitakse see rahastusmudel.
Lisaks sellele väga tahaks loota seda, et me saame selle talve jooksul ära teha järgmise olulise töö. Raudteetrass kuni Ristini saab raadatud. Täna Rahandusministeeriumi ametnikud ja RMK omavahel suhtlevad sellel teemal. Tegemist on riigi maaga, kus siis vastavalt korrale raiet korraldab RMK. Miks see on oluline? Teadupärast kevad-suvisel perioodil on lindude pesitsemisaeg. Ehituslikust vaatest suurusjärgus viis kuud on see, kus kohas ei saa raietöid teha. Kui võsa ja puud on ees, siis ei saa ka ehitusega peale minna.
Me näeme seda, et me saame tänases olukorras teha töid nii vahendite kui ka sisulise poole pealt. Ikkagi jõuda sellesse faasi kui nüüd ühel hetkel on koos rahastusega poliitiline otsus olemas, et jah me saame edasi liikuda, siis meil ei oleks takistusi. On ehitusload olemas, on ehitusplats ettevalmistatud. Võiks ehitaja hakata peale sõltumata sellest, mis on ehituse kuupäev. Ainult vaadata nii öelda taevasse ja kui ehituseks ilm on sobiv kraadide mõttes, lund ja jääd ei ole, siis võiks kopad peale saata ning hakata mullatöödega peale.
Juuni keskpaigas tegime intervjuu AS Eesti Raudtee ehtusdirektori Riho Vjatkiniga ning sellel hetkel oli neil selge plaan, et raudtee Ristini valmib 2024. aasta lõpuks. Nüüd ilmselgelt raudtee selleks ajaks ei valmi. Kas või kuidas edasi? Kas projekteerimistöödega on mindud edasi?
Jah, kui projekteerimisega hakata tagumisest poolest peale, siis projekteerimisega on asjaolud sellised, et õige pea, lähikuude jooksul on projektid valmis kuni Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linna piirini. Viimane ots, mis puudutab Saunjat ja Ristit Lääne-Nigula vallas on ka sisuliselt lõppjärgus.
Mis puudutab Haapsalu linna on projekteerimine jagatud kaheks osaks. Üks on Haapsalu linna Saunja poolsest otsast jaamahooneni. Teine on jaamahoonest Rohukülani. Samamoodi, Saunja Haapsalu vahel projekteerimistööd käivad. Juba on olemas esimesed kokkulepped, millised lahendused tulevad. Tõsi, see võtab kõik veel aega kuni valmis saab.
Kindlasti 2023. aastal on raudteeprojektid valmis kuni Haapsalu jaamahooneni. See, mis puudutab Rohuküla suunda, siis käesoleva aasta jooksul on nii Haapsalu linna kui ka Eesti Raudtee, samamoodi Raudteemuuseumi ja Rohuküla sadama poolt tehtud ära suur hulk sellist projekteerimise eelset kavandamist.
Alati on võimalik projekteerimishange teha nii, et teed selle hästi avatult ja öelda, et projekteerija selgitab kõik asjad välja. Reeglina asjad võtavad kauem aega ja eelarve on suurem. Teine variant on olla tellijana väga hästi ettevalmistatud ise võtta üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. Me oleme seda tööd teinud Rohuküla suunas. Suure tõenäosusega lähinädalate jooksul kuulutab Eesti Raudtee välja selle viimase lõigu projekteerimishanke ning otsitakse partnereid, kes juba konkreetselt joonestaks kõik lahendused läbi ja vaadatakse, et asjad oleks normikohased. Tööd projekteerimisraames on läinud rahulikus tempos ja läbi mõeldult. Praeguses faasis on ka piisavalt paindlikust, et me saame juba tehtud plaane natukene ümber teha. Selles osas ma vaatan hästi optimistlikult projekteerimise poole peale.
Aastalõpu intervjuu lõpetuseks. Mida võib tuua aasta 2023 Haapsalu raudteele? Kas võib tulla pausiaaasta arvestades, et tuleva aasta riigeelarves Haapsalu raudteele raha ei eraldatud?
Haapsalu raudtee projekteerimiseks on rahad olemas. Nagu ma varasemalt jõudsin öelda, et nende rahadega on otstarbekalt ümber käidud. Kõik jutud sellest, et Eestis läheb elu kallimaks. Palun nüüd peame asjad üle vaatama, ei ole mõjutanud raudtee projekteerimise rahastamist. Nende rahadega tullakse välja. Tehakse projektid valmis kuni ehituslubadeni ja seda tööd jagub 2023. aastasse.
Kui vaadata sellise sammuna, mis veel on võimalik ära teha siis mainisin raadamist. Kindlasti Ristini saab ära teha nüüd juba selle talve jooksul enne kui algab raierahu. Olukorras, kus projekt Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linnapiirini saab samaoodi lähikuudel valmis. Me saame aasta teises pooles rääkida ka raadamisest juba pikemas vaates.
Millega tuleb kindlasti kokku puuutuda, mis hakkab aega võtma, mis võib vajadusel tähendada ka täiendava ressursi leidmist. See on nüüd ka läbirääkimiste koht. Eelkõige majandusministeeriumiga aga võib-olla valitsuse tervikuna. Raudtee peab tulema sirgem kui ta on ajalooliselt olnud. Kõverikke on vaja õgvendada.
Mingites kohtades tuleb minna eraomanike maale. Riik peab leidma kokkulepped, läbirääkimised, et see maa saada riigiomandisse. Protseduurid maa omandamiseks kindlasti võtavad aega, võib tähendada täiendavaid kulusid aga sellega saab kindlasti 2023. aastal edasi liikuda.
Suures pildis 2023. aasta. Tänane valitsus on mingis mõttes väja öelnud, et nad on vahevalitsus järgmiste valimisteni. Meil on märtsikuus valmisised. Ma väga loodan, et ühest küljest valijad ja teisest küljest ajakirjanikud hoolitsevad selle eest, et väga selgelt tuleks välja, milline on täna Eestit valitsema kippuvate inimeste seisukoht muu hulgas ka Haapsalu raudtee suhtes. Legitiimse ja pika mandaadi saanud valitsuse toel saada väga selge seisukoht, kuidas leida nüüd see raha, kas riigi või näiteks Euroopa Liidu vahenditest, et plaanid ja nende realiseerimine hakkaks ühte jalga käima.
